see läeb nyyd heldekee

Baari pukil istus šimpans.
Õlut limpsas.
Lihtsalt trimpas.
Anii kui teda ahviks kutsuti,
Ta lõi meid pahviks
Süüdistas rassismis meid..
Nõudis sadu tuhandeid.

Kui sind väldin siis ega see tähenda, et mul pole aega, pigem seda , et see pole mu jaoks üldse prioriteet. Ja yldse, see olukord on vastupidine, sina käitud nii kui maailm oleks su jaoks kabaree, pista peesse või peida ära oma identiteet, kes yldse oled, kas meil vahet teed?

See paganama prospekt ajab pisut närvi, buldoosrid väljas ja kadund várvid..
Jälle ainult ramirent ja ober hauss, kuskurat on luiged järvest ja johann strauss?? Muutund pole essugi, sama kallis sushi ja bensiin, ainult parm ei kerja peesot, tal nike tossud ja vajab dollarit, nyyd peab peksaandja kutsuma pollarid, holla

Luule on nahhui, Martino lahkus, õhtujuht pohui, meil koos galaktika lohhid, jalas Suva sokid ja LEDiga Crocsid, narkaritele Insta blokid, kallid Kihnu Virve vokid.
Joogid, šotid, endiselt bullet topis, Lasnast saadud šokid...
A mida üldse tohib ?
Kuulid Glockis, hullud Stockis, Krüptoprofit, teletupsud - faking zombid, 
suitsen nii, et Bob Marley lokid on faya tonight,
 Muumitrolli tropid, mäletan kui Whitney oli topis, tragikoomiline Lõusta stoori.
Pole eales nii loodis olnud, teate neiud, et voodiroosid läksid moodi kui sind ilmale toodi.
Hella mulle! Sa ju tunned tundeid..
Haavad sulle, puhun mulle, Õika suller, lüüriline kuller.

Uka uka mina prii, torusiili deliirium Rohelisel miilil, kus katseklaasi vitamiini diilid parendavad stiili kui ohvrirollis olev tobu suundub Suhkrumolli, välk ja pauk, karulauk mu peedisalatis.


Meil pole suunda, maakülgetõmbejõud kuulmismeeli ju ei muuda, joome viina, et mitte tunda piina, kallame õlut, et olla mõnus, kütame viskit, et hajutada viskit.
mm.

Magalarajoonideprohvetihauatagusehelikõlakajaga me meeled ühendatud, 
optiline lüürika, signaal peajaamast, püüame teha ju luuletust, pühendatult, 
kuid, kuid vastuvõtjad kuulmatud, Kristi ju ütles, et ta ei kuule, kuula, kuule, kuule
Kas tunned me luulet, loe huultelt, VIIMANE NELJAPÄEV.

Teil ikka nabapluusid ja stillettod, voodis puhtad linad, seksil - veto!
Hinged hellad, olete kärarikkad, nussib edasi ikka ikka,
teil küünelakki, huuleläiget, abikaasa plekki, rektaal-täidet,
naudime minetti, ei hakka rääkima inesest, ketist ega pekist.

3D holoprojektsioonis otsin kanaleid, mille mööda sajandeid tundsime vaime, paganaid ja helgeid päid.
Nüüd mul ajudes nanotäid. 
Dekadentsi entusiastid teostavad mu kehas hooldustöid, magamisteenus mul puudu ja aura täitsa läind. Tehnik, raisk, kus sa oled, temagi pole käind.
Mul tarvis ju püsisuhet või püsiühendust, kui vintis peaga lasen kust.
Hella mulle sisse, kui ei karda neid riske, pistke pihku Eesti lipp toetamaks artiste.
Mul on tarvis ikkka seda hooldust muidu loodusest saab ülespoodu, pilved põlevad ja langeb peaingel - ise täitsa koolnu.

Sul on kaunid juuksed, minu mõõdus, akna all olla rõõmus.
Oled taevast langend ingel, mitte saatan, armastan sind kuis jaksan,
Teeks su kehale diagnostika, kuid pole millegiga maksta,
Teeksin märkuse su iseloomule, kuid milleks minu paska ?
Mul üks nõue: võta mu käest ja vii mind õue,
mul täitsa savi, kas sa kakskikud või kalad, tähtis, et saaks sulle põue,
nikun skorpa läbi nii, et vähil tekib nõue ning sõnnilt saan lõuatõmbe.
Valan vett kaaludele, et tekiks võnge,
kuhukurat jääb mu ambur, mul ju südames tõrge.
Lõvi pole ju tegelt tegija, sorri, nad sügavad mune preerias või kõrbes,
aga nagu ikka MINA JÄÄÄÄÄÄÄN, sest olen Jäär.