Pärast movembrikuu viimast neljapäeva kui mul groteskselt lõigati leti taga vunts maha.
Pärast 30. tunnist sõitu olimegi Berliinis. MIDA ? Värviline linn. Iga sentimeeter sellest.
Mustlaste karavan Ukrainast, baaridaam Rossijast ja kast õlut 20 euri eest.
Ei saa jätta mainimata Ali'd, kes on erakordne inimene. Eks aeg viib meie teed kokku kunagi uuesti.
Ilmselt tagasiteel olid Cobra 11 võttemeeskond uueks asukohaks valinud Saksa-Poola piiri. Kahe laiba pärast pidime pisut külmetame ja närve sööma.
Walter oli põhi-Einstein meie roomiedest muidugi. Ja Xanja bussi-roomiedest ikka väga silmapaistev kuju.
Eks see reisimine üks suur muretsemine ole ka, aga kui tekib see hetk, et tunned end hästi kasvõi hetkeks ja sa eladki ainult hetkes, siis on see seda väärt.
Niisiis uue Külma Sõja ootel viskan pintsaku selga ja püüan trenni teha rohkem.
Palvetan tohmanite eest, kes kallale kipuvad ja ilusate inimeste eest, kes ausaks jäävad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment